metsaaaaa!!!

päriselt. tahaks niiväga looduse keskele tagasi. see nädal läänemaal muutis minus midagi nii põhjalikult, et ei saa kuidagi metsa ja põlde ja tähistaevast ja kuud ja tormi merel ja tuuuuult ja sillerdav-valget lund peast. rääkimata mihkli talu perenaise võimatult headest toitudest, mida päris kindlasti iga päev liiga palju söödud sai... aga no kuidas ma ütlen 'ei' kodusele kohupiimale mustsõstra moosiga või kartulipudrule fetajuustu salatiga või kõigile nendele kookidele... Ja need noored malevlased! Kennu oma lõputute naljadega ja tüdrukutega ühised tantsuaktsioonid ja mart aka 'jalamänguäss' ja kõik teised. ja parim võimalik kaasrühmajuht Siiri! ja meie tore tööandja oma hiidlase muheduse ja südamlikkusega. isegi need puud, mille värvuse tuvastamine nõudis tihti rohkem kui ühte silmapaari... eriti lume alt kaevatuna. ja need okaspuude kastid, mis lõhnasid niiiiii hästi ja andsid jõudu ka lõikavas tuules nägu naerul hoida ja häid sõnu jagada. maagiline.