nurrrrrrr...

EKMA jäi nägemata, aga selle asemel sai imeilusat rootsi jazzu kuulata. Ludvig Berghe trio - klaver, kontrabass ja trummid. muusika oli super ja poisid mõnus seltskond nagu hiljem juuksuris ja levikas tõdetud sai. enne jazziklubi käisin kährikuga Kadrioru lossi sünnipäeval. ilus maja, kus veiniklaasi tühjendades lakke vaadata. palju kunstiinimesi ja ülikondi ja head lõhekala ja puuviljasalatit. ilusa olemise õhtu.
superlux soolaleib laupäevaõhtul õdedega ja sofia rubina jazziklubis katiga. plektrumil ka. sürr üritus. muidugi läks suuremaks tantsuks siis, kui juba ammu oli mõttes koju pehme teki alla ronida. aga ikkagi oli hea.
täna sattusin täiesti ootamatult fame'ile. ilus. üks hetk oli imeline ja kurb ja nii täiuslik. oleks oma elu tantsufilm, siis see oleks üks parimaid kohti. ilmselt oleks tummfilm, aga oi kui palju ilusa muusikaga. ja vahepealsed kommentaarid oleksid seda enam sisukad, et neid nii vähe on. ja kui laule on, siis mõttega.
need ilusad detailid teevad tõesti õhtud ja olemised eriliseks ja on ikka hea, kui mõnedki neist meelde jäävad ja hiljem jahedatel päevadel saab end nende valgusel soendada.