imede aeg

ongi praegu just. söön maasikatega kooki ja joon, nagu ikka, jasmiini teed. ja ongi imeline. mitte lihtsalt hea vaid IMEline. päev oli tihe ja külmas ilmas pidi siia-sinna jooksma, aga ikka oli hea. palju häid inimesi on ümberringi ja tore on näha, kui sõpradel hästi läheb ja olla toeks, kui on raske. IMEline on, kui suuta näha Armastust inimestes, olukordades, asjades ja kõiges, mis ümbritseb. kui jaksaks seekord kauem kinni hoida. mitte kinni hoida, vaid lasta sel muutuda tõeluseks igas päevas. mitte nii, et ära harjuks ja unustaks, aga just nii, et olekski teadmine igast päevast kui Jumala IMEst. Hea, kui on aega keset vestlust peatuda ja mõelda, kui põnevad on inimeste mõtete keerdkäigud ja arusaamad ja arutlused ja kuidas kõige selle taga on hing, mis räägib oma surematuse keeles läbi meie huulilt lendavate sõnade Armastusest. Kui me laseme tal sellest rääkida. liiga tihti peidame hinge ja südame külmade sõnade ja kurjade pilkude taha, et hoida neid endale lootuses, et nii on turvaline ja hea. aga kui IMEline on leida inimesi, kelle mõtteid sa mõistad ja kellega sinu oma hing ühte keelt räägib. Meie hingede keelt tõlgime me ise neis sõnades, mida välja ütleme just selle meelevallaga, mis tõlgil on. Aga rohkem veel tõlgime hinge läbi pilkude, mida on oluliselt raskem valetama sundida. Ja kõige ehedam kellegi hinge kogemine toimub neil üksikutel hetketel, mil unustame hoopis tõlkemasina sisse lülitada ja olemegi lihtsalt nii, nagu hing olla tahab - vaba ja hirmuta, armastades ja särades Jumala Armastust kõikjale. kahju, et need hetked nii haruldased on ja inimesed, kelle tõlkemasin üldse töötada ei taha, tituleeritakse kergemeelseteks. ometi hindame ka sõpradest pigem neid, kes nagu lapsed ja loomad on siirad ega mängi mänge või punu intriige. miks siis ikkagi need intriigipunujad meid nii paeluvad? sest oleme inimesed ja tahame mängida Loojat, tahame kontrolli inimeste üle, et pöörata kõik olukorrad ja suhted just sellele rajale, mis tundub meile endile kõige kasulikum või heal juhul veel lihtsalt kõike õigem. kui suudaks vaid lasta lahti sellest valitsemise vajadusest ja usaldada ennast Jumala kätte, kes juhib igaüht just sinna, kus on ootamas see, mis annab kõigele seletuse olgu juhtunud mistahes. kõndida sellel teel ja kohtuda teiste ränduritega erinevates punktides nende elus, õppides neilt, jagades nendega oma reisimoona ja kasvades teadmistes ja kogemustes ja, mis kõige tähtsam, Armastuses - see ongi IMEline. aitäh ränduritele, kes kannavad mõtteis ja palveis ka siis, kui teed teineteisest eemalduvad ja silmapiirgi tormipilvi täis või päike kõrvetab. ja aitäh neile, kes veel oskavad tõlkemasina välja lülitada ja olla oma hinge ja südame kompassi järgi liikujad!