me otsime

me otsime ja otsime, ei kohta kätte saa, kus hing jääb ilmas rahule, kus õige kodumaa... /Erko Niidu esituses imeilusa meloodiaga Ernst Enno sõnadele/

Asun taas teele. Ikka otsin ja igatsen. ükskord jõuan kohale. seni naudin teekonda. hetk tagasi sadas rahet, nüüd särab päike sinitaevas. ja muusika. loodus ja looming. liikumine ajas, ruumis, elus. imearmsad inimesed. mets ja meri. päikesejänku vastasmaja seinal. tormipilved. unenäod, unistused. igatsus, kohalejõudmine. kodud.

"sa pead õrnem olema. ja oravaid tahan näha."

Rakvere oli ilus. teater oli omamoodi, noorematele, pealkiri sealt... Öö olime sondas ühes hästi koduses kodus. kahju, et memme juurde ei jõudnud, kuigi nii lähedal olin. Isa juures käisin ja olemine läks tõeliselt kurvaks. Lihtne on nutta taga seda, mida pole ja uskuda, et kui see üks asi oleks teisiti, siis oleks kõik korras. Filolümpia teiseks vahetunniks sain enam-vähem hea näo ette ja oli päris lõbus, kui mõnest intsidendist mööda vaadata. kooliõega jalutasime ja jutustasime ja mõni asi avanes uuest vaatepunktist. õhtul vaatasin sonico tantsuetendust, aga suht külmaks jättis mu. armastan ilmselt rohkem teravust ja värskust liikumises. edasi jazzkaare noorte kontserdile vonKrahlis. koolivennaga. algus ikka nukker, aga siis viljandi poiste tõsiselt hea jazzi ajal asendus kurbus tantsu ja naeruga. ammune Rakvere poiss ilmus ka välja ning siis veel Elina, kes lihtsalt särabki kusiganes ta on, nii et maad võttis päris kelmikas meeleolu. aga just for the record - trummar on vastik rumal mees. R-corp oli hea nagu ikka, kuigi liiga lühikeseks jäi nende esinemine.
neljapäeval oli põnn minu juures. tegin süüa ja otsisin õhtuks kostüüme. EGA koosolekul arutasime palju asju.
usk
voorus
tunnetus
kasinus
kannatlikkus
vagadus
vennalikkus
armastus
hea oli rääkida ja õppida hoopis teistmoodi inimestelt. Elina saunapidu oli super. siuke mõnus krutskeid täis seltskond ja hea koht olemiseks. EKA peo kontserdiosale ei jõudnud, aga lõpuks ikka jõudsime oma roosades kostüümedes. tantsimise asemel oli hoopis muresid ja kurvastust ja pahameelt ja üldse oli imelik öö. aga nägin sugulast ja rakvere poissi ja veel toredaid Ken'e. magasin vähe ja reedel olime põnniga mõlemad natu porrid. plaanisin õhtul tartusse sõita, aga kui lõpuks koju sain, jäin hoopis magama ja põõnasin omikuni. meeletu torm on akna taga ja päike piilub aeg-ajalt. oleks autu, sõidaks kohe mere äärde. siis oleks tartusse vist ka läinud. varsti hoopis läänemaale.
sai nüüd teistmoodi jutt, kui muidu, aga liiga palju halbu asju on sees ja mõtisklemine ei ole eriti oodatud tegevus.

koju

sõidan homme rakverre. ainult õhtuks, hommikul tagasi. teatrisse ka. ja isa juurde. liiga ammu pole käinud, kindlasti on lehti palju. tahaks kauem olla. auto on jälle katki. põnn oli täna eriti armas. mängis omaette ja tõi mänguasju, kui köhisin. magas kaisus. kassiga pole veel üksteist päris omaks võtnud. eks ta jääbki omapead kõndima, aga hea on, kui mõnikord põnni magamise ajal sülle ronib. Õhtul oli rõõmsaid uudiseid. palju õnne. ja praegu nägin sääske. kui see võimalik on. võibolla näen kummitusi. vihma sadas täna palju. ilus oli. aga palavikuga raske olla. ikkagi ilus. homme saab koju.

faith, trust and pixiedust

faith. vaikselt isegi oskan juba oma kaitsva merekarbi kaant kergitada ja pärli sädelust vilksamisi paista lasta. küll veel vaid õige pisut, kuid algus seegi. natuke tahaks Pärlit tagasi, jälle olla seal jõe kaldal müstilises metsas mändide vahel oma uues kodus. aga teised kodud on ka head. ja uusi tekib juurde.
trust. õpin iseennast usaldama ja usaldama end teiste kätte. hirmutab ikka, kuid ilus on ka.
pixiedust. need imelised hetked, mis on üle mu elu puistatud. need haldjad ümberringi, kes õpetavad uskuma ja usaldama. need silmapilgu pikkused hetked täiuslikku õnne, mis muudavad elu elamisväärseks.

Perfect

istusin valgete patjade keskel, jõin jasmiini teed ja vaatasin vilmi "Just like heaven". Lihtne ja hea. Ja oligi täiuslikkuse moment. siis tegin süüa ka. kunagi olen osav perenaine. Kalli Eintsuga vaatasime öösel Johnnyt ja siis jutustasime hommikuni. bussis oli uni silmas, aga jalutuskäik koduni läbi rõske udu äratas müstikamõtteid. ammu pole niimoodi olemisi juhtunud. aga viimane oli päris hea. kuigi tunduvalt vähesema jutuga. õpin ja proovin tublim olla. üks pilt tõi pisarad silma täna. nii imeliselt ilus. mõnikord on see sõna 'ilus' nii tühine, aga täna kätkeb kõige siiramat ja hingekriipivamat ja muinasjutulisemat mõtet. koliks Pariisi. aga Kährik peab kaasa tulema. muidu ei saa. minu hingeõde, tunneb ja teab. võibolla saan venna ka.

esimene

muhv. kingpool. sammalhabe. kui päris väike veel olin, siis kirjutasin päris tõesti endale kirju. nüüd ju veidi samamoodi. aga pole ainult iseendale. teadmata kellele on mugavam kirjutada, kui päris sõnu öelda sellele, kelle vastust pelgan. nõrk. nagu ikka. aga kui suureks saan, hakkan legendaarseks.